Erik 24864IADB Blog

Netikett eelmisest sajandist, mis on kaotanud relevantsuse tänapäeva moodsas ühiskonnas "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust" 1990-ndatel tähendas see, et pidi olema kokkuhoidlik suurte failide saatmisel või piltide/manuste jagamisel, sest enamikul oli aeglane modem või piiratud internetiühendus.  Tänapäeval on lairiba- ja mobiilne internet muutunud nii tavapäraseks ning odavaks, et netikiiruse "pahatahtlik" raiskamine pole enam paljude jaoks eraldi murekoht. Loomulikult on sisutootjad ja kasutajad endiselt kohustatud käituma mõistlikult – näiteks ei tasu saata suurte failidega spämmi. Kuid puhtalt tehnilisest "võrguühenduse kulu" vaatest on see varasem reegel nüüd pigem ajaloolise tähtsusega. Kuigi kui sügavamalt vaadata teemasse, siis tänapäeva meediumid on ülesehitatud kasutajate vaates täpselt nii, et kasutaja sukelduks võimalikult palju rakendusse mis imeks ta sinna sisse, kas või tuua näiteid mis on hetkel eriti relevantsed: Tiktok, Youtube, ...

 E-riigi varjupool: kas Eesti upub jälgimiskapitalismi ja digiaediku probleemidesse? Eestis, mida peetakse sageli digitaalse ühiskonna eeskujuks, on jälgimiskapitalismi ja digiaediku probleemid üha aktuaalsemad, tuues digiaediku probleemidena välja kas või kõige hiljutisema tarkvara vea mis toimus Elisas(https://www.delfi.ee/artikkel/120361733/elisa-sulges-ajutiselt-iseteenindusportaali-kasutajad-said-vea-tottu-ligi-voora-inimese-kontole), tänu millele toimus andmelekke, kus oli võimalik kuvada tarkvara vea tõttu ühe isiku personaal andmeid täies mahus. Ja kui minna aastanumbril tagasi täpselt üks aasta siis oli veel aktuaalsem, andmelekke mis puudutas rohkem kui 700 000 kliendi andmeid seoses Apotheka kettiga(https://www.err.ee/1609302060/kelmid-varastasid-700-000-apotheka-kliendi-andmed). Digitaalse Eesti kahe teraga mõõk: eeskujulik e-riik, kuid haavatav privaatsus Ühelt poolt on Eesti e-riigi mudel eeskujulik ja mitmed riiklikud teenused, nagu e-valimised, digiretseptid, ja...