Erinevatest tarkvara litsentsidest

Ärivaraline EULA (suletud lähtekood) annab arendajale täieliku kontrolli tarkvara üle, võimaldades teenida tulu litsentsitasudest ning tagades, et kasutajate tehtud muudatusi ei pea avalikustama. Samas on see lähenemine vähem atraktiivne kogukondliku arenduse seisukohalt, kuna suletud lähtekood ei soodusta vabatahtlikku panustamist ning võib tekitada kasutajates umbusku selle toimimise või turvalisuse suhtes. Kui ärimudel nõuab maksimaalselt kindlat kontrolli ja soov on koodi konfidentsiaalsust säilitada, on ärivaraline EULA üks loogiline valik.

Teiseks võimaluseks on GNU GPL, mis on tuntud tugeva copyleft-põhimõtte poolest. GPL kohustab kõiki tuletatud töid olema samuti sama litsentsi all, mistõttu tagab see, et tarkvara jääb vaba ja avatud lähtekoodiga. See soodustab kasutajate ja arendajate ühist panust, sest iga uus funktsionaalsus muutub automaatselt ka teistele kättesaadavaks. Paraku võib tugev copyleft mõnes ärivaldkonnas olla takistuseks, sest GPL-koodi kasutamine nõuab avatud koodi kohustust ka äriprojektides, kus võib olla oluline hoida osa lahendusest suletuna. Kui projekti eesmärk on lai koostöö, läbipaistvus ning soov luua avatud ökosüsteem, on GNU GPL hea valik.

Kolmas variant on BSD-litsents, mida iseloomustab suurem paindlikkus ja vähene juriidiline koormus. BSD lubab koodi vabalt võtta ning kasutada nii avatud kui ka suletud projektides, nõudes vaid viidet algupärasele autorile. See tähendab, et igaüks võib tarkvara edasi arendada ja isegi kaubanduslikel eesmärkidel kasutusele võtta, ilma et peaks oma uuendusi tagasi andma. Kuigi see soodustab koodi kiiret levikut ning vähendab tõkkeid integratsiooniks, võib puududa motivatsioon panustada vabatahtlikult tagasi algprojekti, sest kohustus vastastikuseks koostööks puudub. Samas sobib BSD-litsents eriti neile, kes soovivad, et nende tarkvara oleks laialt kasutatav, ent ei sea tugevat tingimust kasutajatepoolsele panustamisele.

Valiku langetamisel tasub mõelda projekti ärimudelile ja pikaajalistele eesmärkidele. Kui soov on hoida kood suletuna ning müüa litsentse, sobib ärivaraline EULA. Kui aga soovitakse ühist panust, avatud töökultuuri ning kindlust, et kogu tarkvara jääb vabaks, on otstarbekas valida GNU GPL. Paindlikku integratsiooni ja laia levikut taotlev projekt võib seevastu kasu lõigata BSD-litsentsist. Nii kujuneb parim lahendus sellest, kas eelistatakse ranget kontrolli, tugevat koostöösuunda või võimalikult lihtsat integreerimist.