Ülevaade hetkeseisust WIPO-ga

Milline WIPO intellektuaalomandimudeli komponent töötab kõige paremini – ja milline vajab reformi?

Digiajastul on intellektuaalomandi (IO) süsteem olulisem kui kunagi varem. WIPO (World Intellectual Property Organization) on loonud mitmekesise IO-mudeli, kuhu kuuluvad patendid, autoriõigused, kaubamärgid, disainilahendused, ärisaladused ja litsentsid. Kõik need ei tööta aga ühtemoodi hästi – mõni komponent on ajaga paremini kohanenud kui teine.

Autoriõigus – tugev ja ajakohane

Autoriõigus on täna üks paremini toimivaid süsteemi osi. See on edukalt kohandunud digitaalse levitamise ja voogedastuse ajastuga. Näiteks platvormid nagu YouTube ja Spotify suudavad automaatselt tuvastada kaitstud sisu ning rakendada vastavaid reegleid (nt tulu jagamine või eemaldamine). Autoriõigus tekib loomisel automaatselt ega vaja keerulist registreerimist, mis teeb selle loomeinimestele hästi ligipääsetavaks.

Patent – aeglane ja kohmakas

Kõige rohkem vajab reformi patendisüsteem. Kuigi selle eesmärk on kaitsta uuendusi, siis praktikas võib see hoopis innovatsiooni pidurdada. Patenditaotlemine on kallis ja aeganõudev, eriti väikestele firmadele. Suurkorporatsioonid kasutavad sageli patente konkurentsi tõrjumiseks – nt patendisõdade või kasutamata “patendikarbikeste” kaudu.

Eriti segane on olukord tehisintellekti puhul. Kellele kuulub AI loodud leiutis? Kas see on üldse patendikõlblik? Praegu puuduvad selged vastused, mis näitab, et patendisüsteem vajab põhjalikku kaasajastamist.

Kokkuvõtteks

WIPO mudelis on autoriõigused kõige paremini kohandunud tänapäeva vajadustega – need on paindlikud ja digitaalses keskkonnas hästi rakendatavad. Patendid vajavad aga tõsist reformi, et toetada innovatsiooni, mitte seda pärssida.

Intellektuaalomand peaks olema arengu vedur, mitte takistus.