Õngitsemine - identiteedivarguse värav

 Miks just õngitsemine ja kuidas see on relevante tänapäeva ühiskonnas?

Kevin Mitnicki loodud valem ütleb, et turvalisus võrdub ristkorrutisena tehnoloogiast, koolitustest ning reeglitest, nii pea kui üks teguritest on 0, kogu tulemus eeltoodud ümmargune arv.

Õngitsemine on ründevektor, mis sihib kõige kolme korraga, tooks näiteid:

1) Võltsitud veebilehed mis jäljendavad originaal aadresse, võltsitud sms-d mis jäljendavad ametlike teenusepakkujaid

2) Ohver lange lõksu, kuna koolitus oli selles valdkonnas puudulik, ning ei olnud riskist teadlik

3) Reeglid olid täitmata, näiteks mitme astmeline autentimine ei olnud kehtestatud, võõraste numbrite blokeerimis võimalus ei olnud sisse lülitatud.

Relevantsuse fakt tekib asjaolust, et Eestis on sagenud nii õngitsus kirjade kui ka petu veebisaitide laine, kuna tänapäeval on võimalik hästi kiiresti jäljendada nii veebilehti kui ka smse, rääkimata telefoni pettustest kus esitletakse ennast riigiametnikuna kes soovib, et sihtmärk sisetaks oma isiklikke autentimis andmeid mida kasutatakse sihtmärgi vastu ära.

Konkreetsed sammud mida teha enda identideedi varguse välistamiseks.

Kasutada panga ülekanneteks ainult originaal telefoni rakendust, vältida avalikke WIFI-si, kasutades sülearvutit veenduda, lehekülgede ohutuses, kontrollides nii sertifikaate kui ka aadressi riba.

Telefoniga suheldes eelistada mitmeid barjääre mis võimaldaks veenduda kontankteeruva isiku päris olemusega, ei tasu ainult SMS-i usaldada, eelistada sõnumi rakendusi kus on topelt autoriseerimine lubatud.

Eelistada rakendusi veebibrauserile, mis tagab probleemide eraldatuse.