Arvustus: Eben Moglen ja autoriõiguse surma enneaegne kuulutus

1999.aastal kirjutas Eben Moglen kirgliku ja visioonirohke artikli pealkirjaga Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright (First Monday, 1999). Tema sõnum oli selge: autoriõiguse süsteem on kokku varisemas ja vaba tarkvara – ning laiemalt vaba teadmistekultuur – toob kaasa täiesti uue ühiskondliku korra. Nüüd, rohkem kui 20 aastat hiljem, on paslik küsida: kas ta pani täppi?

Mis on läinud täppi?

Mogleni kõige paikapidavam väide on kahtlemata see, et vaba tarkvara arendusmudel töötab – ja mitte ainult töötab, vaid on kujunenud paljuski digimaailma vundamendiks. Ta kirjutas, et "programmide arendamine võib toimuda ilma turu vahenduseta, läbi otsese koostöö" . Tänapäeval juhivad seda ideed tuhanded projektid GitHubis ning vabavaral põhinevad Linux, Android ja Docker on saanud kriitiliste infrastruktuuride osaks.

Näiteks Linuxi kernel, mille arendusse panustavad nii vabatahtlikud kui ka suured korporatsioonid (nt Google, Intel, IBM), on olnud aluseks serveritele, mobiilidele, pilveteenustele ja isegi kosmosemissioonidele. 

Mis on läinud mööda?

Samas tuleb tunnistada, et Mogleni kõige radikaalsem väide – autoriõiguse „surm“ – ei ole täitunud. . See pole tõeks saanud. Vastupidi, 21. sajandi esimesed kümnendid on näinud autorikaitse tugevnemist – näiteks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivid panid rohkem vastutust platvormidele ja tõi kaasa tugeva kriitika seoses internetivabadusega.

Kokkuvõte

Eben Mogleni artikkel oli nagu revolutsionääri manifest: visiooniline, inspireeriv ja teatava naiivsusega laetud. Ta hindas õigesti tehnoloogia mõju tarkvaraarendusele ja teadmiste jagamisele, kuid alahindas kommertshuvi paindlikkust ja institutsioonide võimet kohanduda. Autoriõigus pole surnud – see on mutanteerunud ja kohandunud digitaalse ökosüsteemiga.